fbpx

5 küsimust YFUkale: enesekindlus

Seekordne artikkel on valminud koostöös YFU-ga. Enda lugu vahetusõpilaseks olemisest räägib Pärtel Kobar, kes käis vahetusaastal Saksamaal. 

Kui palju kartsid teise riiki minemist?

Ei kartnud üldse, sest olin enne käinud tosin kordi välismaal, sealhulgas mitmeid kordi Saksamaal. See võib küll tegelikult täitsa hirmsana tunduda, lennata aastaks võõrasse riiki, kuid koos teiste vahetusõpilastega koos lennates kaovad need hirmud kindlasti.

Kui hästi said hakkama uue keskkonnaga?

Ikka väga hästi sain hakkama. Minu vahetuspere oli väga vastutulelik ja armas. Nad küsisid palju küsimusi, näiteks mida me Eestis tavaliselt sööme ning siis mõni päev hiljem oli see ka söögiks ja ei teinud mingeid reegleid, keda tohin külla kutsuda või millal pean koju tulema. Koolis oli küll alguses natukene raskem, sest ma ei saanud aru, mida õpetaja räägib, aga see muutus kiiresti ning paari kuuga sain teha peaaegu sama palju kaasa, kui teised õpilased. Muidugi aitasid kohanemisega ka mu klassikaaslased, kellega ma käisin iga koolipäev pagaris lõunasöögiks saiakesi ostmas.

Kas leidsid kohe uusi sõpru?

Jah, leidsin küll. Juba esimesel koolipäeval, kui kooli direktor mind klassile tutvustas, tuli minu juurde üks poiss nimeka Conrad, kes tutvustas mulle kohe kooli ja linna ning enda sõpradele mind. Tema on nüüd minu lemmik sakslane. Samuti leidsin ka teiste klassikaaslaste ja vahetusõpilaste hulgast ilma suurema vaevata sõpru. Tulevastele vahetusõpilastele annaksin nõu olla hästi avatud, võtta initsiatiiv ja rääkida, ka inglise keeles, sest enamasti saadakse sust ikka aru. 

Kuidas saada oma vahetusperega hea klapp?

Hea klapi oma vahetusperega saad nendega erinevaid tegevusi koos tehes. Ma nüüd ei mõtle ainult suuri väljasõite, vaid tihti algabki klapi saamine väikestest asjadest. Näiteks kuna mina olin suur jalgpallifänn, sai meil traditsiooniks koos õhtuti jalgpalli vaadata. Samuti vahetusperega koos söögitegemine, koristamine ja poes käimine (Saksamaal käivad enamus pered poes vaid korra nädalas ja selleks on tõesti vähemalt kahte inimest vaja). Näiteks on ka hea aega veeta kasvõi elutoas raamatut lugedes, olles ikkagi pereelu keskel.

Kas sulle olid olulised teised vahetusõpilased? Kas nendega suhtlemine aitas raskustest üle?

Olid ikka olulised. Igal seminaril käies sain tuttavaks üha uutega, kellega jäin suhtlema ja sain ka paar korda kokku. Teiste vahetusõpilastega suhtlemine kindlasti aitas mind vahetusaastal. Nendega on väga kerge sõprust teha ja muresid jagada, sest nad ise on samasuguses olukorras nagu sina, keelt oskamata võõras riigis, ning kohe tekib empaatia ja eriline usaldus nende vastu. Jagatud mure on pool muret.

See artikkel on valminud Noorsootöö nädal 10 #looniseomaelu raames, mis toimub 23.-30.november 2020. Vaata rohkem noorsootoonadal.ee

Vaata ka kogemus- ja inspiratsioonilugusid meie Teeviit tulevikku Youtube kanalist.

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus