fbpx

4 küsimust ja 15 vastust – noored Lääneranna noortelehe loomisest

Teeviit küsis noortelehe Lääneranna Lumehelbekese noortetoimetuse noortelt neli küsimust, mis keskendusid noorteinfo tähendusele, ajalehe koostamisele, sotsiaalmeedia elule ning ohtudele. Loe, mida Karmen, Mareena, Kulla, Carmen Katriine, ja Indrek vastasid. 

Mis tähendus on sinu jaoks noortele suunatud ajalehel/infol? 

Karmen: Tänapäeval kirjeldatakse nüüdisaegset põlvkonda tihtipeale negatiivse lumehelbekese stereotüübiga. Noori häirib, kui keegi kasutab tubli, aktiivse ja hingelise noore kohta sõna lumehelbeke negatiivses kontekstis. Lääneranna Lumehelbekese kaudu võitleme selle nimel, et tuntum oleks selle sõna paitav tähendus. Sest noortena ju teame, et läbipaistev lumehelbeke peegeldab just nüüdisaegse põlvkonna hellust, headust, avatust, kuid ka meelekindlust, tublidust ja aktiivsus.

Mareena: Mina näen, et noored on teadlikud ja informeeritud neile pakutavatest võimalustest, olenemata sellest, kas tegemist piirkondliku või üle-Eestilise infoga. Igal juhul on oluline see, et ka noortele suunatud info oleks koondatud ühte kohta, kas siis paberlehte või interneti infoportaali.

Carmen Katriine: Minu jaoks on noortele suunatud infol ja ajalehtedel väga suur tähendus, kuna seeläbi saame rohkem aimu teiste noorte mõtetest, nägemustest, muredest ja rõõmudest, kuna tänapäeval on oluline, et noorte hääl oleks nähtaval ning kuuldaval kohal.

Indrek: Lumehelbeke on üks vähestest noortelt noortele suunatud paberlehtedest. Minule teeb selle lehe tähtsaks see, et see on noorte poolt teistele noortele ning see on terve valla noorte jaoks.

Millega sina noortelehes tegeled? Mida kõige rohkem õppinud oled?

Karmen: Mina olen noortelehe Lumehelbeke peatoimetaja. Peatoimetaja ülesanneteks on eelkõige meeskonna koordineerimine, avaldatava materjali ülevaatamine ning koostöölepete sõlmimine. Nende ülesannete käigus olen ma õppinud, kuidas käib ühe lehe tegemine. Alates lugude otsimisest või kirjutamisest kuni kujundamise ja kojukandeni. See on huvitav protsess, millesse on kaasatud palju inimesi.  Kindlasti seda, et paberlehe toimetamise protsess on miski, mis vajab üpris sügavat süvenemist, alates materjalide kogumisest kuni kujundamiseni välja. Teine asi, meeskonnatöö olulisus, ega naljalt üksi lehte ei anna toimetada.

Mareena: Koordineerin rubriiki “Meie lumehelbekesed”, mille ülesandeks on tutvustada meie valla tublisid ja vahvaid noori ning nende edulugusid ja saavutusi.

Kulla: Minu roll meie lehes on noorte hääle ja noorteinfo kajastamine. Leht on alles väga värske, aga see protsess lehe valmimiseni on päris palju uut ja huvitavat õpetanud.

Carmen Katriine: Mina tegelen rubriigiga nimega “Loomenurk”, mis kajastab meie valla noorte loomingut alates joonistustest lõpetades ristsõnade ja luuletustega. Kindlasti olen õppinud seda, et valmis ajalehe taga on palju suurem töö ja aeg, kui pealtnäha tunduda võib. Samuti selleks, et kõik toimiks, on vaja teotahtelist ja motiveeritud meeskonda ning kedagi, kes vahel ka veidike tähtaja lähenedes teisi tagant utsitaks.

Indrek: Mina tegelen huumorinurga “Pilahelbekesega”. Kuigi ilmunud on alles üks väljaanne, siis juba selle käigus olen õppinud palju lehe toimetamisest ja koostamisest.

Online vs offline elu? 

Karmen: Mina eelistan üleüldiselt offline elu, kus saad nautida enda ümber toimuvat ja olla rohkem hetkes. Samas olen ma ikkagist ka aktiivne sotsiaalmeedia kasutaja, sest mulle meeldib olla toimuvaga kursis ning jälgida enda sõprade-tuttavate tegevusi. 

Mareena: See küsimus võtab mõtlema. Pean siiski ütlema, et offline. Seda seetõttu, et online’s oleme me üldse teised inimesed, jätame endast mulje, mida me jätta tahame. Offline’s olles ehk siis tulles siia maailma on inimene ehedam ja realistlikum igas mõttes, nii hingelt kui ka välimuselt. Lisaks sellele offline maailmas on oluliste hetkede nautimine hindamatu väärtusega, online’s pole päris sama.

Kulla: Mina elan pigem offline elu. Tõsi, postitan aeg-ajalt ikka Instagrami, kuid seda lihtsalt selle pärast, et mulle meeldib. Tänapäeval oleks see justkui kohustus, et pead telefoni igale poole kaasa vedama ja kättesaadav olema, mulle meeldib, kui seda kogu aeg läheduses pole. Vahetevahel me ei lülitagi üldse internetti sisse, ma ei taha olla sellest sõltuv. Esiteks on ju telefon mõeldud ikkagi helistamiseks, nii et kui kellelgi mind väga vaja kätte saada on, siis helistagu.

Carmen Katriine: Kindlasti offline. Mulle meeldib inimestega suhelda ja tegutseda näost näkku, kuna ekraani vahendusel läheb tihti palju olulist kaotsi. Muidugi meeldib mulle vahel Instagramis scrollida, kuid arvan, et see ei peaks olema oluline ja suurt aega võttev elu osa ning seetõttu püüan ka usinasti oma ekraanide taga veedetud aega vähendada. 

Indrek: Minu arvates on mõlemad tähtsad ja need peaksid olema omavahel tasakaalus, üks ei tohi olla teisest tähtsam.

Mis sa arvad, milllised on internetis noorte jaoks kõige suuremad ohud ning kuidas neid ennetada?

Karmen: Suurim oht internetis noorte jaoks on minu meelest valeinfo kättesaadavus. Tihtipeale jagatakse valeuudiseid või infot, mis ei ole päris korrektne. Tänapäeva noor peab olema väga meediatark ja iseteadlik, et filtreerida oluline ja tõene kõigest muust. Leian, et meie koolid on teinud juba suure arenguhüppe oma emakeele ja ajakirjandus tundides, ent siiski on vajadus laiapõhjalisema meediatunni jaoks, kus õpitakse selgeks ajakirjanduse ja meedia põhitõed, aitamaks noortel iseseisvalt filtreerida, mis on vajalik ja tõene ning mis mitte.

Mareena: Kindlasti küberkiusamise ohvriks sattumine, juhused kus internetisõber polegi see, kellena ta end esitlenud on ja ka halva maine kujunemine. Küberkiusamise ennetamine ei ole paraku võimalik, kuid kui selline asi juhtub, siis kindlasti tuleks teavitada sellest täiskasvanut ja jälgida oma sotsiaalmeedia kontosid, kui tuleb sõimukirju, teata sellest mõnele veebikonstaablile või vajuta “report”, “block” valikuid. Internetisõprade puhul ära kunagi avalda enda kohta privaatset informatsiooni nt elukohta. Veendu enne, kas sõber on päriselt usaldusväärne. Halva maine kujunemise vältimiseks jälgi, mida postitad avalikku veebi ja oma kontodele. Sinu maine sõltub paljugi sellest, kuidas ja mida väljendad.

Kulla: Ohte on palju ja neid on igasuguseid. Üheks olulisimaks pean seda, et tegelikult me ju ei tea, kui kaugele ja kellele meie postitused levivad ja tänu teatud äppidele on lihtne kellegi elukohta ja liikumisi kindlaks teha, kui seda vaid tahta. Samas teeb muret ka see, et tegelikult kaitseb sinu kasutajat ju ainult parool.

Carmen Katriine: Üks praeguse aja suurimaid ohte internetis minu jaoks on seal nähtu liiga tõsiselt võtmine. Kuna üha rohkem leidub internetis erinevaid rakendusi, millega on hõlpsasti  võimalik enda välimust muuta, siis on lihtne langeda sääraste võltside piltide ohvriks ning end nendega võrdlema kippuda. Enda võrdlemine millegi ebarealistlikuga võib aga olla alguseks väga paljudele vaimse tervisega seotud probleemidele. Enda võrdlemist teistega sotsiaalmeedias ja ka päriselus on kahjuks keeruline ennetada, kuid usun, et parim viis, kuidas seda vähendada, on veeta võimalikult palju aega iseendaga ning õppida seeläbi end aktsepteerima ja armastama.

Indrek: Praegusel ajal on internetis palju ohte ning üks parimaid viise nende ennetamiseks on noortega nendest rääkimine. Tänapäeval on õnneks noored nende ohtudega hästi kursis. 

Loe veel sarnasel teemal:

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus