3 küsimust teadlasele Tuul Sepp

Detsember on Teeviit portaalis keskkonna teemakuu ning oleme sel korral esitanud kolm küsimust eesti loomaökoloogile ja teaduse populariseerijale Tuul Sepale.

  1. Mis on jätkusuutlikkus?

Jätkusuutlikkuse all mõeldakse inimühiskonna püsima jäämist ilma looduskeskkonda hävitamata või välja kurnamata. Praegu me ei ela kuigi jätkusuutlikult. Me toodame energiat fossiilsetest kütustest, mis on taastumatud maavarad ning mille põletamine põhjustab kliima soojenemist. Me toodame toitu loodust kurnava põllumajandusega, mis püsib vaid väetiste ja umbrohu- ning kahjurimürkide toel, samal ajal muutub muld ühe vähem viljakaks ning kahjurid mürkidele üha vastupidavamaks. Suure osa nii toodetud toidust viskame me pealegi ära. Lisaks kasutame me väga raiskavalt muid loodusressursse, et toota asju, mida meil väga vaja ei lähe ja mis kergesti katki lähevad ja prügimäele jõuavad. Prügi ja tööstusjäätmed põhjustavad aga omakorda keskkonna reostumist.

Jätkusuutlik oleks toota energiat nii, et me ei mõjuta maakera kliimat ega kuluta taastumatuid loodusvarasid. Üheks lahenduseks oleks tuumajaam, mis toodab palju energiat ja ei põhjusta kliimasoojenemist, kuid paljud inimesed peavad seda liiga ohtlikuks. Tuumajaamadega on ajaloos juhtunud mitmeid suuri õnnetusi. Samas on inimesed tuumajaamu ehitades varasematest vigadest õppinud ja uuemat tüüpi tuumajaamu peetakse oluliselt ohutumateks.

Alternatiiviks on ka energia tootmine päikesest, tuulest või veevoolust. Igale poole need meetodid paraku ei sobi ning stabiilset energiaga varustamist kõikjal ei paku. Samas muutuvad päikesepaneelid iga aastaga järjest tõhusamaks ning loodetavasti on juba lähitulevikus võimalik nende abil toota suur osa inimkonnale vajaminevast energiast. Neil meetoditel põhinevaid elektritootmisparke ja -jaamu rajades tuleb aga samuti silmas pidada, et loodust ei kahjustataks. Näiteks tammid, mis rajatakse veest energia tootmiseks, rikuvad tihitipeale veeloomade elupaiku, ning suured päikesepaneelipõllud katavad kinni looduslikke rohumaid.

Toitu saaks samuti toota jätkusuutlikult, kasutades mahepõllumajanduse kogemust ja meetodeid. Mahepõllumajandusega säilitatakse muldade viljakus ning liigirikkus põldudel, nii et ei ole vaja kasutada nii palju väetiseid ja mürke. Liigirikkal põllul söövad kahjurite looduslikud vaenlased nad ära ja mürke pole vaja kasutada. Nii on toit ka inimesele tervislikum. Teadusuuringud on näidanud, et nii saaks inimkonna ära toita küll ja see ei läheks oluliselt kallimaks kui praegune, loodust raiskav põllumajandus. Ometi on väga raske muuta juba sisseharjunud põlluharimismeetodeid. Ise saame me oma toidutarbimist jätkusuutlikumaks muuta nii, et vähendame ära visatava toidu hulka, mõeldes enne poes oste tehes oma vajadused hoolikalt läbi.

Prügi ja jäätmete vähendamiseks peaksime muutma oma mõttemaailma, kus uued asjad, näiteks iga aasta uus telefon, näitavad inimese väärtust. Jätkusuutlik oleks hoopis tunnustada inimesi, kes vähemaga läbi ajavad, oskuslikult taaskasutavad ning prügi ümber töötlemisse oskavad suunata.

  1. Mida pean teadma kliimamuutusest?

Selles, et kliima soojeneb, ei tohiks enam kahelda keegi. Piisab vaid ajalooliste temperatuuriandmete vaatamisest. Kuigi kliima on varemgi muutunud, pole muutuste tempo olnud varem niivõrd kiire. Kiirete muutuste tulemuseks on ekstreemsed ilmaolud ning looduslike liikide raskused muutustega sammu pidada. Ekstreemsed ilmastikutingimused muudavad elu paljudes maailma paigus inimestele raskeks. Eriti keeruline on troopilistel ja lähistroopilistel aladel elavatel inimestel. Kliimamuutused mõjutavad aga ka mujal inimeste tervist, näiteks suurendades astmat tekitava õhureostuse või haigustekitajate levikut.

Kui kliima muutumises mõistusega inimesed enam ei kahtle, siis endiselt on inimesi, kes arvavad, et kliima muutub looduslikel põhjustel ja inimene seda kuigi palju ei mõjuta. On väga raske teaduslikult sajaprotsendiliselt tõestada, et see nii pole. Samas on teada, et süsihappegaasi tase on fossiilsete kütuste põletamise tõttu atmosfääris tõusnud, et rohkem süsihappegaasi põhjustab soojemat kliimat, ja et temperatuurid on kiiresti tõusnud. Kõige loogilisem on järeldada, et need asjad on omavahel seotud. Maa kliima on tohutu suur ja keeruline süsteem, mis mõjutab nii paljusid asju – toidu tootmist, parasiitide levikut, looduslike liikide elupaiku, õhu kvaliteeti. On ilmselge, et mida vähem me seda keerulist süsteemi omalt poolt torgime, seda turvalisem meil siin planeedil elada on. Ja lahendused, mis võimaldavad kliimat vähem mõjutades elada, on täiesti olemas. Takistuseks jääb taaskord harjumus teha asju vanamoodi ning tahtmatus oma senistes energiatootmisviisides muudatusi teha.

  1. Mis on Eesti kõige suurem probleem seoses keskkonnaga?

Mina tooksin välja kolm suurimat probleemi. Esiteks, meie energiatootmine on põlevkivi-põhine. See põhjustab lisaks kliima soojenemisele ka palju keskkonnareostust. Oleme Euroopas selle poolest ühed „mustad lambad“. Kuigi põlevkivi annab meile sõltumatuse teistest riikidest oma energia tootmisel, maksame me selle sõltumatuse eest kallist hinda. Lisaks keskkonna reostamisel kannatab selle all ka meie maine maailmas. Lahenduseks oleks näiteks Eestisse uusimat tehnoloogiat kasutava tuumajaama rajamine või päikese- ja tuuleenergiale üleminek.

Teiseks suureks probleemiks peaksin Eestis looduslike elupaikade hävitamist. Metsade raiumisega kaovad paljudele liikidele sobivad elupaigad, mida ei anna taastada lihtsalt puupõldude istutamisega. Suured põllud, maanteed ning raudteed lõikavad läbi ühendusteed elupaikade vahel ning takistavad looduslikel liikidel ühest elupaigast teise liikumist. Nii killustuvad need vähesedki alles jäänud elupaigad ning liigid satuvad üha suuremasse väljasuremisohtu. Lahenduseks võiks olla metsa kui elupaiga kõrgem hindamine puidu rahalise väärtuse asemel ning elupaikade vaheliste ühendusteede, näiteks põldusid läbivate metsaribade ning teeületustunnelite tiheda võrgustiku rajamine.

Kolmandaks suureks probleemiks on reostus ja prügi. Õhureostus on suur probleem linnades ning tööstuste läheduses, põhjustades inimestele tõsiseid terviseprobleeme. Ka veereostus on paiguti suureks probleemiks. Meie Läänemeri on üks maailma reostunumaid meresid. Ka prügimäed ja prügi looduses on endiselt suureks murekohaks. Kuigi eestlased sorteerivad üha enam prügi, on see ikkagi praegu kehvasti korraldatud ja vastutus on jäetud inimestele endile vabatahtlikkuse korras. Lahenduseks oleks prügisorteerimisvõimaluste tekitamine iga majapidamise juurde ning keskkonda reostava tööstuse ja energiatootmise otsustav piiramine.

Loe veel sarnasel teemal:

Meie partnerid

TAGASISIDE
×

Kirjuta meile oma arvamus