Märtsis toimuvate valimiste valguses, tegi noorteinfoportaal Teeviit intervjuu kõigi erakondade noortekogudega ning uurisime nende arvamusi erinevate noortele aktuaalsete teemade kohta.
Küsimuste sisend pärineb Õpilasesinduste Liidult, Eesti Noorteühenduste Liidult, Inimõiguste keskuselt, Fridays for Future liikumiselt ning Teeviit noorteinfoportaalilt.
Mis on teie seisukoht valimis- ja kandideerimisea langetamise osas riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ning kandideerimisea langetamine kohalike omavalitsuste valimistel ja kuidas plaanite sellesse panustada, sh et soodustada noorte kandideerimist ja valimistel osalemist?
Noor Eesti 200: Võiks langetada valimisea 16. eluaastale, kandideerimisiga võiks jääda samaks. Valimisprogrammi loomine võiks saada noorteorganisatsioonidele kohustuslikuks. Kavatseme edaspidiselt ka aktiivselt noorteühendusega poliitikat noortele n-ö lähemale viia (debatid, poliitika töögrupp, edu akadeemia jne.), et nad ei tunneks, et see on midagi, mis on nendest kaugel ja tahaksid ise rohkem osaleda.
Sinine äratus: Me ei pea põhjendatuks valimisea langetamist, kuna sellel puudub meie hinnangul kasutegur. Aktiivsus valimistel tuleneb inimese isiklikust kohusetundest kodanikuna ning huvist ühiskondlike otsustusprotsesside vastu, seda ka noorte puhul. Selline tehislik lüke, nagu on seda valimisea langetamine, ei mõjuta inimese isikliku suhtumist demokraatiasse. Samas tuleb tõdeda, et kandideerimisea langetamise üle võiks tõepoolest pikemalt arutada, kuna vanus pole poliitiku puhul automaatne kompetentsi määraja.
Noored rohelised: Pooldame Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel valimisea langetamist 16. eluaastale ning kandideerimisea langetamist 18. eluaastale. Eestimaa Roheliste nimekirjades kandideerib palju noori kandidaate – see annab neile võimaluse rääkida noori puudutavatel teemadel, mis on kajastatud ka Roheliste valimisprogrammis. Loodame seeläbi suurendada noorte valimisaktiivsust. Lisaks plaanime läbi viia sotsiaalmeediakampaaniat ning avaldada ka meedias (arvamus)artikleid.
Keskerakonna noortekogu: Ajad muutuvad ja riik peab vastavalt sellele arenema. Praegustel noortel on rohkem huvi, võimalusi ja teadmisi, et kaasa rääkida ühiskonna jaoks olulistel teemadel. Oleme seisukohal, et noored peavad olema esindatud poliitikas. KOV, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel peavad olema ealiselt võrdsed tingimused: kandideerimine alates 18. aastast ja valimine alates 16. aastast.
ResPublica: Isamaa Noorteühendus ResPublica on olnud kohalike valimiste kandideerimisea langetamise tuline toetaja ning meil on hea meel, et see viimaks vilja kandis. See tõi kohaliku tasandi poliitika kujundamisse juurde paarkümmend tuhat noort inimest. 2021. aasta valimistel nägime aga juba edusamme. Tallinnas tuli Isamaa näiteks välja eraldi noorte linnapea kandidaadiga ning Tartus ja Tallinnas hariduse omandamise toetuseks plaanisime kehtestada linnapoolse üliõpilasstipendiumi.
Jätkuvalt on probleemiks see, et valimisea langetamine ei avalda suurt mõju lõpptulemusele. Ligi 600 000 valija seas ei oma paarkümmend tuhat häält piisavat mõju. Seetõttu näeme järgmise sammuna ennekõike kandideerimisea langetamist Riigikogu valimistel 18-eluaastale. Lahendus peitubki justnimelt nende noorte võimestamises, kes soovivad poliitikat kujundada. Andes neile särasilmsetele noortele kandideerimiseks ja valituks osutumiseks platvormi, tagame, et nende ideed ja hääl mõjutaksid Eesti ühiskonda.
Reformierakonna noortekogu: Reforminoored usuvad, et eriti vananeva rahvastikuga on meil vaja kaasata rohkem noori ja noorte arvamust riigijuhtimisse. Seetõttu leiame, et valimis- ja kandideerimisiga peaks olema samasugune igal tasandil. Valimisõigus peaks olema nii KOV, RK kui ka EP tasandil alates 16-st eluaastast ning kandideerimisõigus alates 18-st eluaastast. Täisealisel kodanikul peab olema õigus kandideerida parlamenti ning rääkida oma riigi tulevikku puudutavates otsustes kaasa. Koos valimis- ja kandideerimisea langetamisega tuleb reformida ka õppekavasid ning kooli hoiakut poliitika suhtes. Noorele tuleb anda kaasa neutraalsel viisil vajalik teadmistepagas poliitikast ning erakondade seisukohtadest. Tuleb võimestada kohalike noortevolikogude ning noortenõukogude tööd.
Noored parempoolsed: Arvame, et kandideerimis- ja valimisiga ei peaks langetama. Poliitiliste otsuste tegemine ei vaja ainult intelligentsi, mida meie noortel kahtlemata on. Vaja on ka eneseteadlikust, ja võimet näha ette oma tegevuse ja otsuste laiemaid tagajärgi tulevikus. Seda ei saa kahjuks ükski kool õpetada, vaid seda peab omandama läbi elukogemuse. Oleks veider, kui kohaliku omavalitsuse või riigi valitsemises saaksid võrdselt kaasa rääkida need, kes ei ole veel pidanud isegi oma elu täiel määral valitsema. Pigem suurendaks sotsiaalainete (eriti ühiskonnaõpetuse) mahtu. Samuti võiks ideaalis olla riigikogu saadikud kõrgharidusega, suure ja väärtusliku elukogemusega, või muul viisil mingi ala tippspetsialistid, läbi löönud kultuuriinimesed, akadeemikud, ettevõtjad jne. Mida noorem on inimene, seda väiksem oleks selleks tõenäosus (mitte võimatu!).
Mis puutub noorte valimisaktiivsust, siis sellega on erakonnad tegelemas. Sotsiaalmeedia on just see kanal, kust on võimalik noorteni jõuda. Samas on see ka riskikoht juhul, kui noorte kooliprogramm ei sisalda lisaks ühiskonnaõpetusele ka kodanikuõpetust, ehk siis süvenumalt keskendumist valimistele ja riigiaparaadile ning selle protsessidele, kaasamisele.
Kahtlemata on käesolev aasta erakordne, sest on kandideerimas palju noori ning tagasisidest lähtub, et noortel on end kergem eakaaslastega samastuda. Noorte elukaar on alles alguses ning neid võivad kõnetada ka teised teemad kui need, mida parlamendis pidevalt käsitletakse.
Noored sotsiaaldemokraadid: Leiame, et valimisea peaks langetama 16. eluaastale ja kandideerimisea 18. eluaastale.
Kuidas plaanite panustada Võrdse kohtlemise seadusest tulenevalt noorte diskrimineerimise lõpetamisse näiteks hariduse, kaupade ja teenuste ning tervishoiuteenuste kättesaadavusel?
Noor Eesti 200: Noor Eesti 200 ja Eesti 200 seisab väga isikuvabaduste eest ja on vastu igasugusele diskrimineerimisele. Võrdse kohtlemise seadus keelab ka inimeste diskrimineerimise vanuse, puude, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste tõttu – kuid siin annab seadus kaitse vaid töö- ja kutseõppe valdkonnas. Võimalus oleks muuta Võrdse kohtlemise seadust, et kaitse valdkond laieneks.
Sinine äratus: Me pole täheldanud, et antud küsimuse puhul oleks Eestis märkimisväärseid probleeme või puudujääke.
Noored rohelised: Peamiselt saame panustada noorte diskrimineerimise lõpetamisesse vaid läbi teavitustöö, info levitamise ja noorte suurema kaasamise. Kui meie kandidaadid osutuvad valituks, siis muudame abielu definitsiooni sooneutraalseks, parandame transsooliste inimeste kättesaadavust kompetentsele arstiabile, hoiame kõrghariduse tasuta ja võtame ette samme, et vähendada polariseerumist ühiskonnas ning suurendada integratsiooni. Samuti tasustame praktikakohad, võtame vastu samme, et üürihinnad oleks noortele taskukohasemad ja tagame kõigile inimestele ravikindlustuse ning kodanikupalga.
Keskerakonna noortekogu: Eestis on probleemiks noorte diskrimineerimine. Kahjuks juhtub see erinevates valdkondades. Näiteks koheldakse noori sageli eelarvamusega, kui nad kandideerivad tööle. Samuti on noortele kehtestatud piirangud erinevate kaupade ja teenuste ostmisel. Me usume, et mõned piirangud, mis võivad noori diskrimineerida, tuleb üle vaadata. Samuti peaks olema lubatud, et alaealised saaksid tervishoiuteenuseid omal tahtel ja ilma vanemate nõusolekuta.
ResPublica: Võrdse kohtlemise seadus keelab vanuse tõttu diskrimineerimise. Inimest ei tohi halvemini kohelda selle tõttu, et ta on kellegi arvates liiga noor. Usume, et esimese asjana on oluline astuda samme tööturul. Fraasid: “Vajan kogemust, et saada tööd. Vajan tööd, et saada kogemust” ei levi asjata. Keerulistes majandustingimustes on esimesena löögi all justnimelt noored inimesed. Meenutame 2008. aasta majanduskriisi, mis tabas noori valusmalt kui teisi eagruppe (töö kaotas iga kolmas kuni 26-aastane noor). Ühelt poolt näeme lahendusena teavitustööd, kuid oluliselt enam tuleb panustada aktiivsetesse tööturumeetmetesse, praktikakohtade loomisse ning hariduse ja tööturuvajaduste sidumisse.
Reformierakonna noortekogu: Leiame, et kõigil peab olema võrdne stardiplatvorm hariduse, kaupade ja teenuste ning tervishoiuteenuste kättesaadavusel. Reforminoorte arvamus on: diskrimineerimisel ei tohi olla kohta, seda ei vanuse, rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, puude või seksuaalse sättumuse alusel.
Noored parempoolsed: Võrdse kohtlemise seadus käib eelkõige täieliku õigusliku teovõimega inimeste kohta, alaealised seda ei ole. Samuti ei ole nõue, et inimene peaks omama mingit kogemust enne teatud kohtadele asumist kuidagi ebaõiglaselt diskrimineeriv. Me ei leia, et noori diskrimineeritakse.
Laste psühhiaatreid tõesti vähe – vajaks riikliku plaani, et kättesaadavust parandada. Psühholoogiline abi peab olema saadaval vaatamata vanusele.
Poleks reaalne, et näiteks Tartus ja Otepääl oleks sama valik huviharidust, kuid ehk suudaksime hea logistikaga Otepää noored Tartu huviringidesse panna.
Noored sotsiaaldemokraadid: Muudame võrdse kohtlemise seadust ja tagame, et kõik inimesed oleksid diskrimineerimise eest kaitstud kõigis ühiskonna valdkondades.
Millised on teie ettepanekud ja plaanid kliimakriisi leevendamiseks?
Noor Eesti 200: Kliimamuutus mõjutab üha rohkem nii inimeste kui ka teiste liikide elu Eestis ja mujal maailmas. Lisaks keskkonnale on tegemist ka majandusliku, sotsiaalse ja julgeoleku küsimusega. Eesti vajab selget teekaarti, kuidas jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni nii, et muudatuste koormus jaotuks ajas mõistlikult ja võimalikult suur osa heite vähendamisest toimuks sel kümnendil. Praegune Eesti kliimapoliitika on kliimakriisi leevendamisel liialt aeglane ja ebaefektiivne. Toetame Rohetiigri initsiatiivi erinevate teekaartide loomisel. Lisaks toetame püsimetsanduse võtete ja säästliku metsamajanduse rakendamist. Loome kliima- ja energiaministri ametikoha ning kehtestame kliimaseaduse.
Sinine äratus: Armastus oma kodumaa vastu on parim ajend looduse kaitsmiseks ning seetõttu peame rahvuslastena oluliseks, et riik ja rahvas suhtuksid end ümbritsevasse looduskeskkonda lugupidavalt ja heaperemehelikult. Selle juures tuleb meil lähtuda praktilisest teostatavusest. Liigsest tarbimisest hoidumine, keskkonnasõbralike liikumisviiside, nt. ühistransporditaristu edasine arendamine ning loodusressursside jätkusuutlik väärindamine on ainult mõned meetmed, mille abil saame järk-järgult liikuda loodussõbralikuma ja säästlikuma tuleviku poole.
Noored rohelised: Pooldame teaduspõhise ja sõnastatud ajagraafikuga kliimaseaduse loomist. Vähendame autostumist ning loome linnadesse juurde rohealasid. Vähendame metsades raiumist ja liigume riigimetsades püsimetsanduse suunas. Kiirendame roheenergia tootmisvõimsuste loomist: avamere tuulikupargid, kogukondlikud energia tootmisvõimsused (tuulikud ja päikesepargid) ja elamute katustele päikeseparkide rajamine. Me ei toeta Eestisse tuumajaama rajamist. Sulgeme põlevkivijaamad. Oleme vastu põlevkiviõli tehase loomisele. Maksustame mootoripõhiselt autod. Teeme korda Eesti jäätmepoliitika ja võitleme ühekordsete toodete vastu.
Keskerakonna noortekogu: Inimest ja ühiskonda tuleb vaadelda kui harmoonilist tervikut ümbritseva keskkonnaga. Peame üheks oma oluliseks eesmärgiks säästva ellusuhtumise ja keskkonnasõbralike eluviiside propageerimist just noorte seas. Arvame, et loodusharidus peaks olema kohustuslik. Mitmed Eesti piirkonnad on oma omapärase ja ainulaadse keskkonna koosluse tõttu ainulaadsed Euroopas. Selleks, et see säiliks ka tulevastele põlvedele, tuleb arendada ja laiendada meie traditsioonilist looduskaitse süsteemi, kaitsealade võrku ning rahvus- ja loodusparke. Peame vajalikuks kaasaegsete jäätmekäitluse põhimõtete igakülgset arendamist Eestis. Suuremahulise prügi ära andmine peab olema tasuta. Toetame keskkonnasõbralike transpordiliikide, nagu raudteetransport ja ühistransport eelisarendamist. Toetame kergliiklusteede võrgustiku laienemist Eestis. Leiame, et Eestile on oluline osalemine Läänemere regiooni ja teistes rahvusvahelistes keskkonnaprojektides, tagamaks kogu piirkonna keskkonnaalane turvalisus.
ResPublica: Kliimaeesmärgid ja sihid peavad olema inimestele arusaadavad. 2019. aasta SEI raport tõi kahe kõige olulisema investeeringuvaldkonnana välja investeeringud elamufondi kaasajastamisse ja transporti. Peamise ressursi suunamine nendesse valdkondadesse on inimestele arusaadav, tõstab nende elukvaliteeti ning ühtlasi aitab täita kliimaeesmärke.
Lisaks on oluline vaadata üle energeetika. Oleme veendumusel, et Eesti vajab ka tulevikus juhitavaid tootmisvõimsusi. Detsembris korraldasime energeetikaekspertidega seminari, kus rõhutati et energiajulgeoleku, varustuskindluse ja tipukoormuste katmiseks ei piisa ainult tuulikutest või päikeseparkidest. Seega on arvestatava võimalusena laual näiteks tuumaelektrijaama rajamine. Samal ajal tuleb lihtsustada planeeringuprotsessi ning ühes erasektoriga suurendada ühendusi naaberriikidega ning investeerida tuuleparkidesse ja päikesepaneelidesse nii üleriigilisel kui eraisiku tasandil.
Reformierakonna noortekogu: Reforminoortele on oluline tagada teaduspõhine ja tugev keskkonnapoliitika ning kliimakriisi leevendamisega tegelemine. Sealjuures hindame kõrgelt tarbimise vähendamist. Toome siinkohal välja olulisemad punktid:
- suurendame päikesepaneelide toetusmeetmeid
- suurendame taastuvenergia osakaalu, teeme ettevalmistused tuumajaama kasutuselevõtuks ja väljume põlevkivi energeetikast
- toetame toiduringlusega tegelevaid ettevõtteid
- motiveerime inimesi enda jäätmeid sorteerima, teostame vastavat järelvalvet ja kõrvaldame digiprügi.
- maksustame saastavamaid autosid ja asendame praeguse ühistranspordisüsteemi uue ja kvaliteetsemaga.
Noored parempoolsed: Pikemas perspektiivis on meil vaja läbimurdeid materjalitehnoloogias, nii elektrisalvestuse kui ülekandmisvõimekuse parandamiseks. Selle ajani on lahenduseks tuumaenergia. Pooldame väga tuumaenergiat ja mõistlikku rohepööret ehk roheenergia suurem osalus energiatootmises ka edaspidi.
Avalik sektor peaks ise kliimasõbralikumalt käituma. Soodustaksime kergliiklusteede arendust (ratastele, jala, sörk, tõukeratas, tulevikus hõljuvad rulad jne).
Noored sotsiaaldemokraadid: Loome parimal saadaoleval teadusel põhineva kliimaseaduse, mis sätestab kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärgid; kehtestame automaksu, mis võtab arvesse auto reostustaset, kasutajate arvu, sissetulekut ja elukoha kaugust töökohast; piirame suure keskkonnamõjuga luksuskaupade ja -teenuste reklaami avalikus ruumis ja internetis; soodustame toiduainete müügil mitmekordsete pakendite taaskasutamist ja pakendivabade poodide loomist; võtame ringlusesse klaastaara.
Mida arvate koolivõrgu reformist ehk maakoolide sulgemisest ning nende asemel suuremate, piirkonna koolide tekitamisest?
Noor Eesti 200:
Haridusvõrku kujundades leiame tasakaalu koduläheduse ja efektiivsuse vahel.
Investeerime alus- ja üldharidusse igal aastal 250 miljonit eurot lisaraha. Selle eest kindlustame õpetajate palgatõusu, lahendame õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu, viime ellu ühtse Eesti kooli reformi ja tagame väga hea hariduse igas Eesti piirkonnas.
Töötame välja rahastusmudeli hajaasustusega omavalitsustele, mis soodustab kodulähedaste lasteaed-algkoolide ja suuremates asulates asuvate progümnaasiumide ja gümnaasiumide võrgu arendamist. Kindlustame igale lapsele eestikeelse 1.-6. klassi hariduse kuni 20 minuti kaugusel kodust. Täiendame omavalitsuse kohustust tagada kodulähedane eestikeelne lasteaiakoht.
Sinine äratus: Maapiirkondade elujõu eelduseks on teenuste kättesaadavus. Uued ja ka olemasolevad perekonnad ei seo oma tulevikku maakohtadega, kui neil puudub võimalus oma lapsi kodu lähedal asuvasse kooli saata. Seetõttu leiame, et laiaulatusliku sulgemise asemel, tuleb maakoolide püsimisele veelgi enam tähelepanu ja ressursse suunata.
Noored rohelised: Toetame maakoolide säilimist, et tagada kõigile kodulähedane alg- ja põhiharidus. Maakoole toetame muuhulgas ka selle pärast, et seal on võimalik õpilastele personaalset lähenemist pakkuda, mis võib sobida erivajadustega õpilastele paremini, kui piirkonnakeskustes olevad suured klassid. Selleks, et motiveerida õpetajaid maakoolidesse tööle minema tõstame maakoolides töötavate õpetajate palka ning motiveerime ka lapsevanemaid andma maakoolides (vastavalt oma haridusele ja erialale) tunde.
Keskerakonna noortekogu: Noortekogu on seisukohal, et väiksema arvuga maakoolid peavad jääma püsima. Sellega tagatakse, et õpilased saaksid ise kooli jõuda ja et nende teekond kooli ei kestaks liiga kaua. See on eriti oluline algkoolides, kus õpilased vajavad sageli oma vanemate abi, et kooli ja tagasi saada. Koolitee peaks olema turvaline: peaks olema infrastruktuur jalgratta- ja kõnniteede näol, öösel peaks olema tee ääres valgustus ning kooli ja koolist tagasi peaks olema ühistransport. Marsruudid peaksid olema õpilastele mugavad ja ajaliselt sobivad. Kohalike omavalitsuste otsustusõigust haridusvaldkonnas tuleb suurendada.
ResPublica: Põhikooliastmeni peab olema tagatud kodulähedane koolikoht, kuid õpilaste arvu vähenedes ning hariduse kvaliteedi tagamiseks vajab Eesti koolivõrgu reformi. Täna on olude sunnil, vähese poliitilise tahte ja kohalike kogukondade surve tõttu hübriidkoolivõrk, kus osa gümnaasiumivõrgust on riiklik ja osa kohalik. Leiame, et riigigümnaasiumitega tuleb senisest kiiremas tempos edasi liikuda, et saabuks koolivõrgu osas selgus.
Ühtlasi vajame riikliku strateegiat, mis toetaks erakoole ja kohaliku kogukonna enda algatusi koolide loomiseks. See loob meie haridussüsteemi lisandväärtust ja mitmekesisust.
Reformierakonna noortekogu: Toetame koolivõrgu reformi ning riigigümnaasiumite rajamist maakonna keskustesse. Otsustuspädevus peab jääma kohalikule tasandile. Tänase kvalifitseeritud õpetajate puuduse varjus ei ole võimalik hoida kõiki väikseid koole lahti ning pakkuda samaaegselt kvaliteetset gümnaasiumiharidust. Noorel peab olema hea ühendus kodukohast kooli ning võimalus osaleda huviringides ja omandada mitteformaalset haridust.
Saame aru, et kohati võib tegu olla ebapopulaarse otsusega, kuid leiame, et see on põhjendatud, kui kaalul on meie tulevase põlvkonna haridus ning selle kvaliteet.
Noored parempoolsed: Koolivõrku peaks planeerima andmepõhiselt. Kas meil on maakoole, mida saaks kokku koondada: Jah. Kas see tähendab, et ilmtingimata peab kõik koolid kombineerima hiigelasutusteks: Ei. Kuid kvaliteet on olulisem kui asukoht. Iga kooliga on olukord erinev. Kui on väike kool, kus on näha, et õpilaste arv on kasvutrendis ning hariduse kvaliteet kõrge – võib olla väike ja kodulähedane kool parem. Kui majanduslikult ja tulevaste aastate perspektiivist pole kool jätkusuutlik, siis kindlasti parim lahendus kvaliteeti tõstmiseks suuremad piirkondlikud koolid. Seega oleme poolt, aga on erandeid kus väike kool on mõistlik.
Noored sotsiaaldemokraadid: Oleme vastu maakoolide sulgemisele, kuid usume, et vastavalt vajadusele (näiteks rahvastiku vähenemisel) on piirkonnakoolidel oma koht.
Kas teie arvates on Eesti noortel piisavalt võimalusi olla poliitikasse kaasatud/ osaleda otsustusprotsessides? Palun põhjenda.
Noor Eesti 200: Noortel on võimalusi olla kaasatud, probleemiks on pigem see, et tihti ei leita õiget informatsiooni üles. Paljud noored ei julge ka üksinda organisatsioonidega liituda, mistõttu on tore, kui nt. ENL korraldab erinevaid koolitusi- üritusi, mis ehk jõuavad kõikide huvilisteni. Otsustusprotsesside osas on asi keerulisem. Eesti 200 programm ütleb: Anname noortevolikogudele hääle volikogus. Noortevolikogudele anname õiguse esitada volikogu menetlusse eelnõusid ning volikogule kohustuse küsida noortevolikogu arvamust üldhariduse ja noorsootöö teemadel.
Sinine äratus: Võimalusi on kindlasti piisavalt, alates poliitilisest noorteühendustest ja -volikogudest, kuni erinevate huviringideni ja osaluskogudeni. Kuid nende võimaluste kasutamine nõuab palju tööd. Tuleb tunnistada fakti, et poliitikas osalevad noored konkureerivad n-ö “eetriaja” eest terve ülejäänud ühiskonnaga ning noortele ei anta eriprivileege. Kuigi meie hinnangul tuleb noorel ennast tõestada omaenda töö ja pühendumusega siis vanemate põlvkondade vastuseis kipub kahjuks tekitama üleliigseid takistusi. Samas on võimalused ikkagi olemas.
Noored rohelised: Arvame et Eesti noortel on erinevaid võimalusi olla poliitikasse kaasatud, kuid info ja teadmised nendest võimalustest on vähestel ning peamiselt poliitilistelt aktiivsetel noortel. Olemasolevaid võimalusi tuleb paremini reklaamida ja kajastada, et rohkem noori oleks poliitikasse kaasatud. Kahjuks näeme siiski, et praegu ei võeta noorte häält kuulda ka asutustes, kuhu on loodud eraldi noorte kaasamise võimalus.
Keskerakonna noortekogu: Tänapäeval on Eestis loodud noortele palju võimalusi osaleda poliitilises, ühiskondlikus ja huvitegevuses. Siiski on noorte teadlikkus sellistest võimalustest sageli madal. Me tahame seda probleemi terviklikult käsitleda ja koostöös sidusrühmadega töötada välja lähenemisviisid noorte vähese teadlikkuse probleemi lahendamiseks. Oluline samm on ka riigi toetus erakondade noorteorganisatsioonidele, et neil oleksid võrdsemad võimalused jõuda noorte juurde.
ResPublica: Esimene hea platvorm on selleks kohaliku tasandi poliitika. Oleme teinud omalt poolt korduvalt ettepanekuid minna noortevolikogude valimistel ülelinnaliste valimiste teed. See tähendaks, et igas Eesti omavalitsuses toimuksid valimised ainult noortele. Lisaks peaks noortevolikogu esindajal tekkima ka hääleõigus kohalike volikogude komisjonides.
Me näeme ühiskonnas kaasamist tihitpeale ühepoolse protsessina, kus justkui vanematel oleks kohustus noori kaasata. Tegelikult on see kahepoolne protsess ning ka noored peaksid võtma aktiivsema rolli poliitika kujundamises, survegruppide loomises ning kogukondlikes algatustes. Valimisea langetamine, ümarlaudade loomine ministeeriumide juurde ei sündinud “vanade” armust, vaid “noorte” survel. Samasugust noortevaldkonna ülest ühisrinnet tuleb laiendada.
Reformierakonna noortekogu: Noorel on täna kindlasti võimalusi olla kaasatud poliitikakujundamisse ning otsustusprotsessidesse näiteks erakondade noortekogudes kaasalöömise näol, kohalikku noortevolikokku kandideerides või osaledes ministeeriumite juuresolevate noortenõukogude töös mõne valdkonna noorteorganisatsiooni kaudu. Küll aga tuleks olemasolevaid võimalusi laiendada, muuta noortele atraktiivsemaks ning suurendada ka otsest mõju poliitikale -langetada valimisiga, et valimistel saaksid hääletada kõik vähemalt 16-aastased noored.
Noored parempoolsed: Jah, meil on väga palju programme, millega noori poliitikasse kaasatakse. Eestis on väga lihtne ühiskondlikult sõna võtta ja tahte olemasolul pole Eestis ühtegi kunstlikku müüri, mis seda takistaks. Ka erakonnad teevad selle nimel palju tööd. Poliitikasse kaasatud olemine aga ei tähenda seda, et kõik ideed mis ühelt grupilt (antud juhul noortelt) tulevad jõuaksid seadusandlusesse. Poliitika on konkureerivate huvide kaalumise ja kompromisside kunst. Arvame, et noortel on praegu piisavalt võimalusi oma häält meie poliitilises vestluses kuuldavaks teha. Mõnikord kaaluvad meie huvid suures pildis üle teiste omad, mõnikord mitte. Kuid poliitika kuvand võib olla noorte jaoks midagi võõrast, mida iseloomustavad keskealised karjääri teinud inimesed. Eestis on palju noorteühendusi, mis noori seovad, kuid paljud endiselt ei tea midagi isegi ENList või noorteinfoportaalist Teeviit. Seetõttu võiksid need ühendused või koolid ise jõulisemalt antud tegevusi ja organisatsioone tutvustada.
Noored sotsiaaldemokraadid: Usume, et noori peab rohkem kaasama otsustusprotsessidesse, eriti kohalikul tasandil. Noortevolikogude ja KOVide vahel peaks toimuma suurem koostöö. Samuti usume, et noorte kaasamisel ja noorte kandidaatide ülesseadmisel seisab suur vastutus erakondadel endil.
